Esimene Itaalia nädalavahetus ja muust

Ciao, tutti!

Täna on pühapäeva õhtu ja kuna ma olen natuke külmetunud, otsustasin koju jääda, et pisut üksinduses aega veeta, maalida ja reflekteerida. Ma arvan, et pühapäevaõhtuks igati hea plaan!

Esimene nädal Itaalias hakkab peatselt läbi saama. Või noh, õigemini on 5 päeva möödas. Mis on vahepealsed arengud olnud?

Võin öelda, et enam-vähem saan juba Itaalia keelest aru (kui rääkijad on rahulikud ja ei kasuta palju kujundlikke väljendeid), kuid rääkimia hakkamine võtab natuke veel aega. Olen omaks võtnud oma uue Itaalia nime Giovanna mis on neile palju lihtsam hääldada kui Jaanika (tahavad öelda Joonika või Jaanitsa). Olen käinud oma esimesel Itaalia pühapäevasel lõunasöögil, mis sisaldas meeletul hulgal pizzat ja ebatervislikke jooke. Olen külastanud lähedalasuvaid külasid ja nautinud nende ilu. Aga kõigest järgemööda.


Eile pärastlõunal võttis Claudia mind ja Pablot autosse ja sõitsime kaht lähedalasuvat linnakest vaatama. Esimene neist oli veel palju väiksem kui Cantalupo, ca 380 elanikuga aga niiiiiiiiiiiiiii ilus! Panen siia mõned pildid, et teidki veenda:

Teine linnake oli pisut suurem kui Cantalupo- Casperia. Seal istusime mõnda aega ühes kohvikus ja märkasin, et linnakeses liikus palju inglise keelt kõnelevat rahvast. Selles restoranis oli lausa meesteenindaja (ilmselt briti päritolu), kes teenindas vajadusel itaalia, vajadusel puhtas inglise keeles.

Pärast seda läksime meie juurde hostelisse ja Pablo tegi tortilla con patata-t, mis on sisuliselt meie omlett kartulitega. Vägagi hommikusöögi moodi minu jaoks kuid täitsa hea ka õhtuseks eineks. Minu poolt olid musta leiva krõbedikud küüslauguga (tänud, Siku!) ja valge šokolaad mustikatega + kodune moos siinsete krõbedate saiaviiludega. Kõik eestimaine maitses väga ning näitasin ka paari videot meie laulupidudest ja üldse kultuuri kohta. Seda oli mõnus teha- tundsin kodumaa üle uhkust :)

Kuna minu külmetus oli eile õhtul oma haripunktis, jätsin traditsioonilise baaris istumise vahele ja läksin magama, et järgmiseks päevaks pisut tervem olla.

Täna läksime kella 11 paiku Claudia vanemate poole, kel pizzategu täies hoos oli. Jummel kui palju erinevaid sorte pizzat ahjust välja tuli. Sel hetkel sain selgeks, et mingist dieedist ega toitumise jälgimisest nii ilmselt küll välja ei tule. Aga jube maitsev oli! Loomulikult oli laua ümber palju inimesi (kokku ilmselt 10), sest lisaks meile olid kutsutud ka mõned tuttavad ja teised pereliikmed. Mina, jällegi, veetsin hommikupooliku peamiselt kuulaja rollis, sest kiirele itaaliakeelsele jutule ei osanudki midagi vahele põigata. Aga mulle sobis sedasi hästi.

Koju tulles vajasin jälle paar tundi und. Mul on tunne, et suur unevajadus on vägagi omane uues kultuuris kohanemisega. Kui ikka pidevalt üritad endale tundmatud keelt selliselt töödelda, et sellest natukenegi aru saad, võib väsitav olla küll. Pisut süüdi tunnen end, et ei suuda Pabloga sammu pidada (ta on taaskord pargikohvikus noortega istumas ja jutustamas), aga samas pean tegema ikka enda enesetunde järgi ja seetõttu otsustasin tänase õhtu passida. Homme läheme Rooma, Marioga (meie mentor) kohtuma. Lisaks tahaks hea meelega linnas ringi uudistada, pole ju veel käinud. Õnneks on meil maksimaalselt hea transpordikaart, seega saame igal pool ringi uudistada.

Nii palju siis viimastest päevadest. Hakkan nüüd öökulli (it.k. gufo) maalima, et natuke kätt soojaks saada. Mõtlesin, et kust mul see öökulli maalimise mõte tuli, aga mõtlesin välja! Iga päev nokitsen ju itaalia keelt õppida www.duolingo.com abil. Siit ilmselt :)

Edit: Gufo tuli selline:

Tsau!