Sitsiilia, mu Sitsiilia! ~ Jansa&maailm

Hei!

Enne kui algavad postitused, mis on pühendatud appi-projekti-lõpp-on-kohe-ukse-ees-paanikale, on õige aeg teha kokkuvõte oma viimaste nädalate säravamast seiklusest Sitsiilias. Siit see tuleb :)

Kui hakkasime umbes jõulude paiku Mihkliga planeerima, kuidas kevadine puhkus Itaalias välja võiks näha, oli selge, et pikkuseks saab 2 nädalat ja ainult Rooma jääda poleks mõtet, tahaks mingeid kohti veel avastada. Kuna jaanuaris käisin on-arrival koolitusel Catania lähistel ning Sitsiilia oli mulle armastus esimesest pilgust, siis pakkusin, et võiks valida ühe suurtest saartest- Sitsiilia või Sardiinia.

Sain eelnevalt teha küsitlust kohalike seast, et valikut lihtsa teha oleks. Sardiiniat kiideti imeilusate randade pärast, Sitsiiliat aga lisaks ilusatele randadele ka huvitavama kultuuri ja maitsva toidu pärast. Usun, et need ei puudu ka Sardiiniast, kuid sel korral oli otsus tehtud- tuleb minna Sitsiiliasse.

Planeerimise käigus avaldasid ka Kevo ja Elen soovi meiega saarele minekuks ühieda, seega broneerisid nad omale piletid paar päeva enne meie Palermosse saabumist. Nemad jõudsid 10., meie 12.mail. Plaan oli võtta lennujaamast rendiauto ja teha Sitsiiliale ring peale.

Planeeritud ja tegelikult ka läbi sõidetud ring sai selline (Cefalu-Palermo otsa millegipärast kaart enam ei tunnistanud, aga tegelikult jõudsime ikka reisi alguspunkti kenasti tagasi :)):

Seiklused reisiga algasid juba lennule eelneval õhtul, kui Mihkel avastas, et tal olid tuhinas juhiload maha jäänud ning helistada polnud kellelegi. Kõige tipuks saime viimasel hetkel meili, et meie lend on ümber suunatud Fiumicino lennujaamast Ciampino omasse, sest esimeses oli mingit laadi tulekahju. Hea, et meie lend üldse toimus, sest neil päevadel ka tühistati päris paljusid lende, mis tollest terminalist minema oleksid pidanud.

Ärkasime sõidu päeval umbes pool 4 ja hakkasime Ciampino poole seiklema. Mu üllatuseks jõudsime lennujaama vist isegi varem, kui Fiumicinosse oleks jõudnud, olgugi et Cantalupost saab otse rongiga Fiumicinosse ent Ciampinosse minekuks peab vahepeal veel metrood, veel üht rongi ja bussi kasutama. Kohale me jõudsime ning siis jäigi ainsaks mureks autorprobleem lahendada, sest ilma juhiloata nad masinat ei väljasta. Saime õnneks juhi nime ära muuta ning pärast paaritunnist sebimist (sest ega siin bürokraatilses mõttes mitte midagi klientidele lihtsamaks ei tehta) auto kätte. Kuigi kahjuks tollest päevast Erices käik jäi ära, nägime Riserva ning esimesel õhtul ööbisime ülilahedas majas, mis oli tõeline Sitsiilia Kodu. Vaadake ise:

Riserva dello Zingaro

Sitsiilia-kodu

Soe!

Olime nimelt eelnevalt pannud ööbimised selliselt, et igal reisi päeval mingi vahemaa läbida ja siis viimases otsas oli ka ööbimine. Selliselt tegime 5 päevaga Sitsiiliale ringi peale.

Teise päeva olid Elen ja Kevo organiseerinud Sitsiilia kõige suurema veinitootja tuuri. Seda saime muidugi teada alles hiljem, kui olime kohale jõudnud ja avastasime, kui suur kogu see töökorraldus seal on. Algselt arvasime, et on ehk selline pisike romantiline veinimõis mõne hektari põllumaaga vms. Samas oli tuur hästi põnev- nägi ära, kuidas laiatarbeveine toodetakse, mis nende tootmist mõjutab jne. Saime ka paari vein maitsta, mis kuuma suvepäeva väga hästi sobis. Kahjuks ei tohtinud seal väga palju pildistada, seega jäid ära ülesvõtted meist sellises valges reivikostüümis, millega White Sensationile minna sobiks.

Kuna meie Eleniga olime auto tagaistmel, võtsime ka tee peale seda imelist jooki ning sõit möödus hoopis kiiremini.

Veel jõudsime reisi jooksul ära Modicas, Agrigentos, Siracusas, Taorminas, Catanias, kahes Riservas (mis on põhimõtteliselt looduskaitsealad), saada ühel päeval ca 40 kraadist kuumust tunda, leida Modicast šokolaadi, mida Revalis müüsime, „nautida“ ühe päeva Palermos täielikku paduvihma, süüa Milzat, gelatot briochega, rannas ära põleda (ai!) ja palju muud. Kuna Elen startis juba 16ndal kodu poole, jäime kolmeks päevaks Kevo ja Mihkliga Palermot avastama.

Oli väga meeleolukas reis ja täitsa kahju, et see juba läbi sai. Aga plaan Sitsiiliasse ühel päeval tagasi jõuda on kindlasti olemas.

Mõned pildid, mis minu sõnadest niikuinii rohkem räägivad: