Jalutan mööda Cantalupo ainsat peatänavat ja mõtlen, kui imeline on ilm, päev ja lapsed, kes võivad küll kohati palju lärmi tekitada, mitte kaasa töötada aga lõpuks on ikkagi kõige ägedamad olevused maamunal.
Alustasin täna muusikatundidega ning tegime pärastlõunal ka õpetaja Sabina projekti "Tea time", mis on põhimõtteliselt inglise keele suhtluskursus. Aga kõigest järjepanu.
Muusikatunde pole ma peale 2.klassi teistele teinud juba alates novembrist, kuna siis algasid teatriproovid jõuluetenduse tarbeks ja need näpistati muusikatundide arvelt. Kuna jõudsin neljanda klassiga teha ainult paar tundi, mõtlesin, et sissejuhatuseks oleks tore teada, mida nad üleüldse muusikast teavad. Valmistasin ette mõned soojendusmängud ja ka põhilise refleksiooni tööriista, mis aitas kiiresti mõista, millisel tasemel nad on. Selleks valmistasin ette 5 küsimust, otsisin netist toreda liivakella-appi mis aitab aega mõõta ning eesmärk oli gruppides kõikidele küsimustele nii palju vastuseid kindla aja sees leida leida, kui võimalik.
Küsimused olid stiilis: "Nimetage nii palju muusikainstrumente, kui teate" või "Nimetage nii palju erialasid, mis on lähedalt seotud muusikaga, kui teate" jne.
Panime ka punkte ja need, kes kõige rohkem vastuseid (mis olid ka valiidsed) genereerida suutsid, olid võidugrupp.
Rõõm oli näha, et tegelikult teadsid nad päris palju ja võistluslik moment aitas need teadmised kenasti välja tuua.
Lõpuringis uurisin, mida nad õppida tahaksid kui teemaks on muusika. Muidugi tuli sealt päris palju selliseid mõtteid, mida on päris raske teostada (näiteks- kuidas ma peaks saama õpetada lastele, kuidas mängida klarnetit, kui pilli pole?) kuid püüame järgemööda. Sest ma usun, et võimatuid asju pole olemas.
Kohe peale muusikat alustasime projekti Tea Time, mis on maestra Sabina ideedest nii tulvile ajanud, et ta tuleb pea iga päev mõne uue mõttega mu juurde ja uurib, kuidas mulle see meeldib. Alguses tundus päris julge ideena lastele, kes tegelikult alles sõnavara õpivad, teha kursus, kus uksest sisse tulles on ühiseks keeleks ainult inglise keel (ehk siis itaalia keelsest jutust ei tohi keegi aru saada ja sellele vastata). Samas teame ju vast kõik, et keelekümblus on kõige parem moodus keelt õppida ja tulin ju minagi siia mitte midagi oskamata, aga see on veidi teine kontekst ja erinev näide.
Esimesel tunnil valmistasin ette kaardid, kus olid erinevad riigid ja rahvused kirjas ja igaüks pidi endale ühe valima ning ütlema inglise keeles, kust ta tuleb ja mis rahvusest on. Juba see valmistas korralikult probleeme, nii häälduse kui sõnavara osas, samas lõpuks hakkas juba täitsa tulema (eraldi paarides õppisid nad teineteist tervitama, küsima kuidas käsi käib ja tutvustama oma kodumaad ja rahvust, kus sain paljudele üks-ühele või antud juhul kaks-kahele supervisiooni teha).
Järgmistel tundidel teeme ka teatrit ja videomaterjali, kuigi hetkel on ebaselge, kuhu seda publitseerida saame, ilmselt tuleb võtta vanemate load, et seda näiteks kasvõi ainult blogisse üles panna.
Järgmistel päevadel on mul ka teistega muusikatunnid, mis tähendab, et igasse päeva peaks midagi natuke tekkima. See oli mu eesmärk juba alguses, nüüd saab teostama asuda.
Sellega seoses- kui siin lugejate seas on kedagi, kel on mõni ultralahe mõte, mida lastega muusikatundides teha võib, andku julgelt märku. Mõtlesin juba ka seda, et võiks neile mõne eestikeelse laulu selgeks õpetada. Tõeline kultuuride vahetus :)
Salaunistus on muidugi lastega ka kunstikursust alustada, aga see on muidugi keeruline organiseerida, kuna kooliajal seda teha ei saa (sest muid asju on palju ja pole aega) ning mind huvitaks töötada rohkem nendega, kes huvituvad joonistamise õppimisest pisut rohkem kui välja prinditud paberilehtede värvimine. Ega ma ise ka teab mis proff pole, aga koos saaksime kindlasti ägedate asjadega hakkama. See tähendaks, et teeme seda peale koolipäeva nt raamatukogus, see aga, et peaksin mõnd õpetajat endaga vabatahtlikult kaasa paluma, sest üksi ma laste eest vastutada ei tohi. Eks näis, mis sest kõigest saab :)
Mis see tänase päeva laul oleks? Ilmselt see, mida lastega muusikatunni alguses toolimängus kasutasime ja mis neile hirmsasti meeldis:
Järgmine kord peaks neile Nukitsamehe stoori ka ära rääkima :)
NB: Täna kui koolis olin, helistas Eddy. Ta oli Arvo Pärdi plaadid ära kuulanud ja ütles, et need meeldisid talle nii väga, et ta läks muusikapoodi ja ostis ühe veel. Mis saakski rohkem hinge helisema panna kui see, et su kingitus teisele inimesele nii korda läheb? Kuigi mu sisetunne ütles, et talle meeldib kindlasti :)
Ciao-ciao!
.jpg)
0 kommentaari:
Postita kommentaar