Tere, kevad!
Minu siinne blogipostituste tihedus on otseses korrelatsioonis sellega, kui tihe on siinne tegevuskava. Ja kevade tulekuga on see muutunud ikka üpris tihedaks :) Ma arvan, et võimatu on kõigest kirjutada, millest vahepeal mõelnud olen, et kirjutada tahaksin. Niisiis kirjutan praegu sellest, mis täpselt meelde tuleb.
Aprillikuus on juba täitsa mitu sõpra Rooma sattunud. Kõigepealt tulid Karin ja Holger Londonist, kellega tegime Roomale vist küll täitsa suure tiiru peale, nautisime ohtralt head jäätist ja toitu ning mõnusat seltskonda. Enne seda käis ka Liisi, kuid endiselt kogesin ka Karini ja Holgeriga seda naljakat tunnet, mis Itaalias eesti keelt rääkides tuleb.. Kuna oled selles keskkonnas itaalia keelega nii ära harjunud, on kuidagi eriti huvitav kogemus seal eesti keelt rääkida.
Peale Karini ja Holgeri lahkumist Veneetsia poole saabus kohe Katrin, kes jäi olude sunnil (aga minu jaoks õnnelikul kombel) paariks päevaks kauemaks, ehk siis kokkuvõttes pühapäevast reedeni siia. Ta pidi siit otse Bordeauxi lendama, aga AirFrance streigi tõttu jäi lend ära. Ta oli küll algul väga kurb (kes ei oleks, kelle reisiplaanid äkitselt luhtuvad) kuid lõpuks lahenes kõik hästi.
Jõudsime väga palju vahvaid kohti avastada ja kuna Kata oli juba korra Roomas käinud ja kõik need turistikamad kohad üle vaadanud, saime keskenduda natuke alternatiivsematele kohtadele. Vedasin ta vist mööda enamusi Roomas asuvaid parke, käisime ära Rooma läheduses asuvas pisikeses rannalinnakeses nimega Nettuno (mis oli küll tol päeval ikka täitsa tühi) ning sõime ohjeldamatul kombel La Romanas jäätist. Kõik tuttavad, kelle sinna olen viinud, on jäätisega ikka väga rahul olnud. Mina võin lihtsalt öelda, et mujal pole veel paremat maitsta saanud :)
Üks tuhandetest Rooma tänavakunsti näidetest
Kevad on käes!
Borghese park
Borghese park
Nettuno (veel) inimtühi rand
Nettuno
Neptuni purskkaev
Millest poisi emotsioon räägib?
Leidsin protestantlikult surnuaialt (ja ühtlasi Rooma kõige kaunimalt surnuaialt) H.C.Anderseni pere haua. Huvitav avastus!
Kui olin Katrini kenasti Londoni poole saatnud, tuli laupäeva hommikul Sitsiiliast Rooma Recep, Türgist pärit sõber, kellega saime tuttavaks on-arrival koolitusel Catanias. Ka temaga saime terve nädalavahetuse Roomat avastada, lisaks neile kohtadele kus tavapäraselt käinud olen, käisime ära ka Tiberina saarekesel, mis on keset Tevere jõge. Väga armas koht. Kuna ilm hellitas ka päikese ja üpris kõrgete soojakraadidega, jäime Tiberinale natukeseks päikest võtma.
... ja Borghese pargis nägime lendavaid ükssarvikuid :)
Laupäeva õhtul toimus Rampa allkorrusel taaskord pidu. Sel korral otsustasime, et sellest me loobuda ei saa ning peame minema. Tegime mõnusa õhtusöögi ning veinid, Rooma olid tulnud ka Saša, Max ja üks Armeeniast pärit noormees, kelle nime ma meenutada ei suuda. Manon tegi imehea prantsusepärase õhtusöögi:
.. ja siis läksime mööda Rampa salapäraseid käike alla peole.
Recepiga tegime järgmisel päeval taaskord pika tiiru, avastasime Piramide, Testaccio, Trastevere ja Vatikani piirkonda. Apelsiniaia juures olid ühel hetkel reas sellised viiesajased:
... ja sellised imelised, kevadekuulutajatest puud.
Kui nüüd vaba aja sisuka veetmise juurest töölainele minna, siis on nii eelmine kui see nädal möödunud tantsuproovide tähe all. Nimelt läheme homme esimese ja teise klassiga spordipäevale ning mina valmistasin nendega tantsud ette. Esimese klassiga tuleb loomatants ning teise klassiga "Hot, hot, hot" ehk siis otseviide saabuvale suvele. Loodetavasti saame homme ka videosid meisterdada, sest tantsud on vahvad ja mälestus sellest päevast oleks seda samuti.
Lisaks teeme lastega mingit öko-ideede projekti, mille raames peame pakkuma ideid, kuidas oma kodulinnas elu paremaks muuta.
Päike muudab elu ikka kordades värvilisemaks.
Viva la primavera!
Panen siia lõppu ka ühe pildikollaaži itaallaseks olemise kohta. Pean tunnistama, et kõik allolevad asjad, omadused, žestid ja väljendid olen siin olles ära näinud-kogenud :)
